Melbourne

Olin Melbourne-is peaaegu kolm nädalat. Hoopis teine atmosfäär ja olek kui Griffithis, palju kiirem tempo aga samas nii mõnus, tundus nagu ei oleks suurlinnas vaid pigem Tartu-laadses hea vibe-iga linnas. Selline mõnus tunne kui tänaval inimesed mööda jalutades naeratavad ja annavad positiivset energiat edasi, olen tutvunud paljudega kellele Melbourne just sellepärast meeldib.

Elasin kõik see aeg ühes hostelis ja samas toas, vahepeal mu toakaaslased vahetusid aga üldjuhul olid 2 kutti kogu see aeg seal kindlad elanikud. Üks oli pärit Šotimaalt ja teine Inglismaalt. Šoti kutt oli totaalne ilueedi, eks täiesti arusaadav ka, töötas eratreenerina ühes lähedal asuvas jõusaalis ja niipalju kui ma aru sain, siis enamus tema kliente olid naissoost nii et ei saa poisile pahaks panna haha. Inglise kutt oli pigem selline tagasihoidlikum skeiter tüüp, läks varahommikul ehitusele tööle ja tuli hilisõhtul. Temaga ajasin rohkem juttu, hästi chill tüüp oli. Ja neljanda voodi tüüp vahetus suhteliselt tihti, eriti ma ei näinudki kes seal magas sest üldjuhul ma tõusin vara ja läksin vara ja tulin hilja tagasi ning magasin juba varakult ennem teisi.

Esimene nädal ma eriti ei teinudki midagi, võtsin lihtsalt aja maha ja puhkasin. Vihma sadas ka kogu aeg ja ilm oli nii külm, et pidin endale soojemaid riideid ja jalanõusid ostma. Käisin ja tutvusin linnaga, vaatamist on seal palju ja õnneks on läbi linna võimalik liikuda tasuta rongiga, mis teeb nelinurga kujuliselt ringe ûmber kesklinna ja mis ongi turistidele peamiselt mõeldud (muidugi linnaelanikud kasutavad seda ka, sest see tasuta ja kes meist tasuta asju ei armastaks) ja mis tutvustab erinevaid vaatamisväärsusi mis rongi marsruudile jäävad. Selle nädala jooksul pidi olema ka Color Run, mis jäi kahjuks ära ilmselt ilmastiku tõttu ja see tähendas et pidin natukene veel kannatama ennem kui Laetitia Melbourne-i tuli.

Teisel nädalal aluatasin oma kursustega. Käisin kõigepealt kohvikoolis hügieenikursusel. Tegu oli lihtsalt paaritunnise kursusega, mille käigus saime teada täpsemalt kui ranged on seadused ja mida tohib teha ja mida mitte. Õnneks oli huvitav, sest lektor näitas videosid ja saime ise ka testida enda käte puhtust UV lambi all. Ütleme nii et enamik meist ei oska käsi korralikult pesta haha. Järgmisel päeval alustasin oma kohvi kursusega. Õppisime kasutama kohvikutes kasutusel olevaid kohvimasinaid ja kuidas erinevaid kohvisid valmistada. Saime ise koguaeg muidugi maitsta ka mis me kokku valmistasime haha. Ja sellest järgmisel päeval tegin oma viimase kohviga seotud kursuse, mis kujutas endast kohvikunsti ehk siis kõigi nende ilusate piltide ja kujundite tegemist mis  kohvikutes tehakse kaunistuseks kohvi peale. Väga huvitav oli ja pean ütlema, et ma ei olnud just kõige hullem, natukene seda kunstiannet või juhiste järgimise annet mul on haha.

Kuna mul oli teisel nädalal kursuste kõrvalt piisavalt vaba aega siis käisin rohkem niinimetatud "must see" kohtades nagu näiteks Great Ocean Road, Sealife aquarium ja Eureka Skydekil mis on 88. korrusel asuv vaateplatvorm. Võttis natuke ikka jala värisema küll see kõrgus aga vaatepilt oli imeilus, terve Melbourne-i nägi ära. Teise nädala lõpus tuli Laetitia Melbourne-i ja ma olin meile bookinud Yarra Valley tuuri. Tuur hakkas hommikul kell 7 pihta kui buss meid peale korjas erinevatest hostelitest ja hotellidest. Õnneks sattusime tuurile toredate aussidega, vanemad paarid kes viskasid koguaeg nalja ja igav ei olnud. Käisime läbi mitmeid veinitehaseid, ühes pruulikojas,  šokolaadivabrikus ja kohalikus poes kus olid müügil vaid kohalik produkt ja peamiselt lähedal asuvatest pisematest farmidest, igal pool saime degusteerida ja päeva lõpuks võib öelda et olime suht tipsis haha. Laetitia jäi Melbourne-i vaid paariks päevaks nii et käisime mõlemal õhtul väljas, esimesel õhtul lihtsalt sushit söömas ja teisel õhtul kasiinos peol. Tutvusime teisel õhtul ühe Uus-Meremaa kutiga kelle tööks oli haide püüdmine niiöelda. Nimelt talle helistatakse kui haid nähakse liiga lähedal rannale ja inimestele, ta läheb kohale ja keerab hai selili (hai jääb nii magama) ja transpordib hai sinna kus ta peaks olema. Ise ta ütles et keskmine tööstaaž antud ametil on kuskil 10 aastat, peale mida kas saad hammustada või veelgi hullem või lihtsalt ei pea vaimselt pingele vastu enam. Aga selle 10 aastaga on võimalik väga väga palju raha teenida ja kõrvale panna, sest väga paljud just ei tee seda tööd kõrge riski tõttu.

Kolmandal nädalal oli mu viimane viiepäevane kokteilide valmistamise kursus. Ütleme nii et lõbusaim kursus kus ma viibinud olen ja seda mitte ainult seetõttu et saime enda valmistatud kokteilid ära juua vaid pigem kogu see atmosfãär ja lektor olid super. Päevad olid pikad ja sisutihedad, alustasime iga päev kell 9 ja lõpetasime nii 2-3 ajal, alguses teooria ja siis panime teoreetilise osa praktikasse. Õppeklassi ûks osa nägi välja nagu pubi, tavaliselt olimegi jagatud nelja gruppi - kelnerid, baarmanid, kokteilide valmistajad ja kirjalike ülesannete tegijad. Vahetasime tavaliselt iga 15-20 minuti tagant oma rolle, nii et kõik saime erinevaid rolle läbi teha. Kolmanda nädala jooksul käisin ka oma tattoo-d tegemas. Kutt kes mulle selle tegi oli nii põnevil, isegi rohkem kui mina ma arvan haha.

Jäin oma Melbourne-is veedetud ajaga väga rahule. Natuke kurb oli lahkuda aga ees ootas mind lend Broome-i ja taas sooja.

Pilte saate siit vaadata:
https://m.facebook.com/EppEnnok/albums/10153314135694701/?ref=bookmarks

Aasta...

... ja rohkemgi on möödas viimasest sissekandest. Olen suhteliselt laisk olnud selle blogi kirjutamise kohapealt haha. Üritan nüüd paari järgmise postitusega end uuest ree peale saada.

Viimane postitus oli Griffithis kust valmistusin lahkuma uuteks seiklusteks. Lahkusin Griffithist murtud südamega. Olin selle 7-8 kuuga mis ma seal veetsin selle kohaga ja inimestega nii ära harjunud, et uued seiklused näisid kohutavalt hirmuäratavad. Viimane päev oli eriti raske sest teadsin et südaööl väljub mu buss ning aeg ongi minna Melbourne-i. Laetitia, mu Itaalia sõbrants, aitas mu kotti kokku pakkida ning kõik riided mis kotti ei mahtunud läksid sorteerimisele ja selle Griffithis veedetud ajaga suutsin endale korraliku garderoobi kokku varuda. Mõned hilbud võttis Laetitia endale ning ülejäänud kas viskasin ära või panin kohvrisse, mille sain hosteli omaniku Briani garaazi hoiule panna. Saatsin veel suure paki Eesti poole teele kõigega mis arvasin, et mul enam vaja ei lähe. Plaanisin sel hetkel juulikuus koju tagasi tulla aastaks, et enda rakenduskõrghariduse diplom kätte saada aga mis ma olen Austraalias õppinud on see, et üldjuhul plaanid muutuvad siin nii kiiresti. Ennem kui kõik magama läksid said nad kallistatud ja heade soovidega üle puistatud ning oligi aeg viimast korda sulgeda 724 korteri uks ning jätta hüvasti selle kohaga. Grant, üks kohalik kutt kellega tutvusin oma kunagise toakaaslase Miki kaudu, lubas mu autoga bussijaama viia, nii et ei pidanud vähemalt oma kodinaid jala sinna tirima, haha. Mäletan et nutsin head 10-15 minutit bussis, sest lahkumine ja sõprade maha jätmine tundus sel hetkel nii kohutavalt raske.

Buss viis mind Wagga Waggasse ja sealt edasi istusin rongi peale mis viis mind Melbourne-i. Jõudsin sinna kohale varahommikul ning harjumatu oli esimese hooga jälle suures linnas olla. Kõik see tempo ja inimesed on hoopis teised ning muidugi ka ilmastik. Kuna Melbourne asub rohkem lõunas on seal ka rohkem külm, mis tähendas et mul ei olnud ilmale vastavat riietust kohale jõudes ja ilm oli külm haha. Esimese asjana mis ma tegin oli muidugi Hungry Jack's -is hommikusöögi söömine, peale mida oli aeg üles leida hostel kuhu olin endale voodi bookinud. Mis mulle hostelite juures ei meeldi on see, et tihtilugu ei saa check-inida ennem pärastlõunat, mis tähendas antud juhul seda et kuigi sain oma pagasi sinna hoiule jätta pidin endale linnas paariks tunniks tegevust leidma. Mis muidugi uues linnas ei ole eriti raske sest niisama ringi kõndides on hea linnaga tutvuda aga kuna ma olen üks nendest inimestest kes ei saa üldjuhul liikuvas objektis (buss, rong jne) magada, siis pärast pikka reisi Melbourne-i ja emotsionaalset viimast päeva Griffithis olin ma üsnagi väsinud ning ei olnud just eriti entusiastlik avastama uut linna. Aga ega mul ei jäänud midagi muud üle. Jalutasin niisama ringi ja kuna ilm oli suhteliselt külm otsustasin ringi vaadata kaubanduskeskuses mis ei asunud hostelist väga kaugel. Midagi osta ma ei tahtnud aga aja sisustamiseks ja sooja saamiseks oli see hea plaan. Olin väga õnnelik kui viimaks saabus aeg mil sain tagasi hostelisse minna, end hostelisse sisse checkida, võtta kuum dušš ja magada mitu head tundi ennem kui mu toakaaslased töölt tulid.

Võin etteruttavalt öelda, et Melbourne-i näol on tegemist üsnagi mõnusa linnaga. Teen pikema ülevaate oma Melbourne-is veedetud aja kohta aga juba jãrgmises postituses mis loodetavasti tuleb väiksema ajavahega kui antud postitud haha.

Tsaupakaa!!