Griffith vol pärast jõule

Helloouu!!

Natukene siis möödnud jõuludest.

Reedel (19. dets) oli siis meie hosteli jõulupidu. Või noh kas seda jõulupeoks saabki üldse nimetada kui inimesed lihtsalt tulevad kokku ühte ruumi kus saab osta alkoholi, vaadata telekast spordiülekandeid ja süüa pitsat ning pastat. Rohkem meenutas see meeste kogunemist selleks, et veeta veidike aega eemal naistest. Kuna peale hosteli rahva olid seal "peol" veel kohalikud mehed, kes seal igal reedel käivad õlut joomas ja meestejutte rääkimas. Eks hosteli rahvas suht sõi kõhu täis ja jõi hosteli manageri poolt antud piletitega kaks tasuta jooki ära (Brian andis mulle suure saladuskatte all kokku neli piletit haha) ning seadis sammud tagasi linna poole.

Kuni jõulupäevani valmistusime niisama jõuludeks. Leppisime ühe Eesti paari ja nende itaallannast toakaaslasega kokku, et korraldame väikese istumise 24. dets õhtul ning naudime toitu ja jooki. Poisid läksid meil 23. dets hommikul Fijile puhkama kaheks nädalaks ning jäime Liisiga kahekesi meie korterisse. Kaua me seda kahekesi olemist muidugi nautida ei saanud, sest Eesti paaril ja itaallannal tekkis väike situatsioon oma Koreast pärit toakaaslasega ja palusid meilt ulualust ehk siis paar ööd ööbisid nad meie korteris. 24. dets hommikul (teie 23. dets õhtul) sain hea uudise Eestist, mis mu veel õnnelikumaks muutis. Palju õnne veelkord Nele ja Kristjan väikese Eimy sünni puhul!!! :)

Jõuluõhtu ise oli meeldiv. Liis hautas liha hapukapsas ning tegi ahjukartuleid, mina andsin väikese panuse piparkookide küpsetamisele, Hanna tegi kaks imemaitsvat kooki, Peeter valmistas suurepärase alkoholivaba glögi ning Itaalia tüdruk tegi väga maitsvad kaks salatit. Juurde jõime muidugi maitsvaid valgeid veine ning mängisime mängu "Arva kes sa oled". Üritasime sel õhtul minna edasi ka ööklubisse aga kahjuks ei saanud sinna enam sisse. Olen vist maininud kuidas Austraalias on klubid ainult 2-3ni lahti ning pärast südaööd väga inimesi juurde ei taheta lasta. Läksime siis hostelisse tagasi ja mängisime poiste PS4-l Singstari mängu, mis kujutab endas suhteliselt karaoket, kus iga õige noodi eest saab punkte.

Järgnevatel päevadel valmistusime juba Sydney nädalaks aga sellest juba järgmises postituses ;)

Sydney

Hellouuu!!

Natukene siis meie Sydney reisist.

Esimene päev, 28. dets

Praktiliselt terve päev kulus kohale jõudmiseks. Alustasime oma teekonda kell 9.30 sõites bussiga Wagga Waggasse ning sealt edasi rongiga ja Sydneysse jõudsime kusagil 21.20, sest teetööde tõttu hilines rong peaaegu 50 minutit.

Kohale jõudes hakkasime oma hosteli poole liikuma, mis omakorda võttis veel tükk aega bussiga sõitmist. Hostel oli hea asukohaga, otse ranna lähedal, küll aga häiris mind kohati hosteli seisukord. Me elasime ühes toas koos paljude tüdrukutega (tegelikult oli meil eraldi pisitilluke lukustatav tuba suuremas toas, mida jagasime 2 teise tüdrukuga). Kokku mahtus sinna tuppa 18 tüdrukut (meie neljane tuba + kuuene tuba mis oli samuti lukustatav + üldine tuba 8 inimese jaoks) ning meie jagada oli üks vannituba. Koridori peal oli küll veel üks vannituba tüdrukutele kus oli kaks dušši ja kaks wc-d aga kuna selle ruumi põrand oli valesti konstrueeritud, siis ujus see alati veest ning ventilatsioon seal ei töötand ehk seal ruumis oli alati ligi +50 kraadi.

Esimene mulje saadud hostelist ning kuna me olime näljased otsustasime kiire õhtusöögi teha hosteli kõrval asuvas Macis. Ja ma ei tea mis see oli aga igal pool oli korralik uriini hais, nii bussis kui tänavatel kui hostelis... võibolla ma ise haisesin haha.

Teine päev, 29. dets

Teine päev algas kohe ootamisega vannitoa järjekorras. Aega läks mis ta läks aga lõpuks kui oma toimetused tehtud saime oli aeg teha väikene hommikueine. Läksime niisama vaatama kust midagi head saaksime võtta. Hostelisse minnes meile sealt vastuvõtu lauast küll öeldi, et iga hommik on tasuta pannkoogid aga otsustasime igal hommikul need vahele jätta.

Selle päeva hommikusöögiks sõin hostelist üle tee asuva putkakese burgerit. Ei ole selline burger nagu me Eestis Premiumist armastasime söömas käia vaid selline kus saia vahel oli peekonit ja liha ja tomatit ja natuke salatilehti. Väga maitsev oli! Sel päeval alustasime ka traditsiooni oma hommikueine süüa ookeani ääres istudes ja päikest nautides.

Pärast hommikusööki otsustasime aardejahile minna ja aardeks oli rätik millega saaksime päikest võtma minna. Pärast mitmeid tunde otsimist ja erinevate poodide külastamist leidsime oma rätikud ning päikese võtmine võis alata. Ega me kaua seda nautida ei saanud, sest hetkel on siin päike juba nii tugev, et meile piisas 1.5 tunnist ja olime täiesti küpsed. Ja küpsete all mõtlen ma punased nagu vähid.

Otsustasime et õhtusöögiks tahaksime midagi head ning päeval jalutades nägime söögikohta, mis oli vaatega ookeanile ning kus oli võimalik istuda väljas. Mõeldud-tehtud kuid kohale jõudes saime aru, et nad ei paku õhtusööki, vaid on pigem selline chillimise koht snäkkide ja jookidega. Tellisime endale kumbki ühe kokteili ning saiavaagna hummuse, pesto ja oliividega ning Liis tellis endale austrid. Otsustasime seejärel otsida koha kus saaksime korralikult kõhu täis. Kõndisime mööda tänavat kui tundsime korralikku grill lõhna ning lähemal uurimisel oli tegu Brasiilia restoraniga kus küpsetati liha sütel. Mis oli selle restorani juures väga meeldiv - maksime kõgest 44 dollarit ning võisime süüa nii palju kui jaksasime. Teenindajad käisid erinevate lihadega ja salatite/kartulate/riisidega ringi ning muudkui pakkusid. Veetsime seal vist kusagil 25-30 minutit ning olime pilgeni toitu täis. Õhtu lõpetasime pika jalutuskäiguga, sest kuidagi oli vaja seda toitu ära seedida :D Ja esimest korda nägin Austraalias kullaotsijat ehk siis tüüpi kes otsis rannast kulda ja karda liivast oma masinaga.

Kolmas päev, 30. dets

Päev hakkas nagu ikka ootamisega vannitoa järjekorras. Sel hommikul saime Liisiga mõlemad nari ülemiselt korruselt alla kolida, sest meie toakaaslased lahkusid.

Hommikusöögiks otsustasime seekord midagi tervislikku võtta ning leidsime smuutisid tegeva koha. See koht sai meie hommikusöögi kohaks peaaegu kõikidel järgnevatel hommikutel.

Pärast hommikusööki oli aeg liikuda Bondi ranna poole, kus pidime Miki (Jaapani tüdruk, kes meiega ennem koos elas) ja tüdrukutega kokku saama. Muidugi tegime väikese kõrvalpõike ka kaubanduskeskusess aga mitte midagi ei leidnud mida tahtnud oleks. Teel randa käisime veel lõunat söömas ühes Hiina restoranis kus ma otsustasin kanasalati tellida. Teenindaja ütles veel et see on küllaltki tuline toit, et panevad tšillit. Ma muidugi arvasin, et pannakse mõõdukalt aga kui toitu sööma hakkasin tundsin pärast paari ampsu kuidas oleksin nagu draakon võinud tuld pursata :D

Bondi randa jõudsime väikese hilinemisega aga vähemalt suutsime väikese ajaga Miki ja tüdrukud sadade inimeste hulgast üles leida. Kuna Mikil oli 25. sünnipäev otsustasime natuke linnapeale tähistama minna. Istusime ühes pubis, tegime paar õlut ja sõime kala friikatega ning Saki toodud torti. Tõeliselt tore oli.

Neljas päev, 31. dets

Päev algas taas smuutiga ja seekord ka puuviljasalatiga. Leppisime eelmisel õhtul Miki ja tüdrukutega kokku et lähme koos uut aastat vastu võtma ja ilutulestikku vaatama. Mis tähendas seda, et Miki läks kella 8st hommikul juba meile kohti võtma. Lubasime samuti lõunapaiku minna aga kuna Liisi enesetunne ei olnud sel hommikul kõige parem, siis jõudsime Botaanikaaeda kusagil 3 paiku, kuid Botaanikaaeda sisse saime alles kella 4 paiku, kuna rahvast oli väga palju ning vahepeal toimus vaatlus kas me üldse mahumegi sinna.

Siin on nii, et Botaanikaaiast on väga hästi näha see ilutulestik mida Sydneyst tervele maailmale näidatakse. Teate küll, Oopera maja ja kõik on näha. Suurimad fanattid, kes kõige paremaid kohti tahavad lähevad valmis sinna juba 30. detsembri õhtul ning lihtsalt ootavad 24 tundi, et näha 12 minutit ilutulestikku. Meie kohale jõudes oli seal meeletult rahvast ja vaba pinda peaaegu üldse enam mitte. Miki ja sõbrad õnneks võtsid meile ka kohad nii et saime küllaltki heast kohast kõike toimuvat jälgida. Seda fiilingut ei saa väga kirjeldada aga kindlasti soovitan kõigil vähemalt kord kogu see trangel läbi teha. Alguses tundub küll mõttetu tunde oodata aga lõppkokkuvõttes on see ikkagi väga hea kogemus.

Tagasi hostelis olime juba kella 3 paiku ning seal ootas meid esimene halb üllatus sel reisil. Kuna me ei teadnud kindlalt kuidas me koju tagasi Griffithisse minna tahame (väike võimalus oli koos kuttidega saada kes Fidžilt tagasi samal päeval tulid kui meie oleks tagasi liikunud) ei hakanud me rongipileteid varasemalt ära broneerima. Liis siis tsekkas et kas saame broneerida ja mis ta nägi - kõik tavapiletid olid välja müüdud. Ainult esimese klassi kallimad piletid olid alles. Eks me lõpuks need võtsime, sest tahtsime ikka tagasi saada.

Viies päev, 1. jaanuar

Nagu ikka alustasime vannitoa järjekorras ning seejärel smuutiga. Sel päeval otsustasime lõdvalt võtta ning terve päeva lihtsalt päevitada.

Õhtul jalutasime mööda rannaäärt kui olime õhtusöögi hosteli kõrval restoranis ära söönud. Ning muidugi oli see päev kui head uut aastat sai soovitud telefoni teel :)

Kuues päev, 2. jaanuar

Sel hommikul otsustasime süüa hommikusööki hosteli lähedal asuvas kohvikus. Seekord siis sõin midagi smuutidest tahkemat ehk pannkooki :D

Pärast hommikusööki liikusime Manly-sse. Mis on siis üks osa Sydneyst kus Liis varem elas ning kuhu saime sõita praamiga. Veetsime Manlys terve päeva shopates ning õhtul käisime kinos vaatamas Night in the Museum uut osa. Kindlasti soovitan vaatama minna! Tagasi sõitsime Sydneysse bussiga, pikk sõit aga oli tore.

Seitsmes päev, 3. jaanuar

Viimane päev kulus täielikult Griffithisse tagasisõiduks. Rongis tabas mind kohutav kõhuvalu, ilmselt rongijaamast ostetud pooltoorest muffinist. Aga lõpuks tagasi oma 724 korteris olla oli hea ja poisse näha oli uskumatult tore!! Nad on nagu pereliikmed juba, igatsesime kõiki meeletult :)

Selline oli meie väike seiklus... järgmise korrani!! :)

Griffith vol enne jõule

Helloouuu!!

Ma ei tea kas teil Eestis juba on uus Game of Thrones film Mockingjay tulnud aga siin igatahes tuli küllaltki ammu ning mingipäev otsustasime Liisiga seda vaatama minna. Meiega ühines kõrvalkorterist Lisa ning kolmekesi siis seadsime ootusärevuses sammud (õigemini Lisa sõidutas meid autoga) kino poole. Mulle see film väga ei meeldinud. Minu jaoks oli liiga vähe tegevust, selline aeglane jutuvestmine lihtsalt. Küll aga ootan nüüd järgmist, et näha kas neljas film on parem kui see kolmas. Teised jäid filmiga rohkem rahule. Järgmine film mida vaatama lähme kohe varsti on uus Hobbit film ning kindlasti ka veebruaris esilinastuv 50 Shades of Grey :)

Kuna ma siiani ei ole midagi kuulnud veinitehasest jaanuaris algava töö kohta, saatis Brian mind intervjuule sellisesse kohta nagu SunRice. Töö ei pidavat raske olema, suuremalt jaolt koristamine ja ehitiste kordaseadmine enne kui vili sisse tuuakse. Töö seal hakkab samuti jaanuari keskel ning kuuldavasti on tegemist hea ja tasuva tööga. Vähemalt eelmisel aastal seal töötanud inimesed on väga rahul ning töötavad seal ka sel aastal. Nüüd pean ootama sealt vastust, mis loodetavasti on positiivne ning saan jaanuarist parema tööpeale kui praegused tööd mul olnud on.

Apelsiinide pakkimisega on nüüd kõik, viimane päev oli kolmapäeval (17. dets). Viimased nädalad tegime rohkem sorteerimist, mis kujutas endast halbade apelsiinide eraldamist headest. Viimased paar päeva pakkisime ka aga küllaltki vähe. Ja nüüd tuli jõuluvaheaeg tööst. Boss Anthony sai teisipäeval (16. dets) neljanda lapse isaks ning soovis veeta aega oma uue beebi seltsis ning teistel polnud samuti midagi selle vastu, et varakult puhkusele minna.

Minule tähendas see muidugi seda, et jäin tööst ilma. Küll aga on mul suhted Brianiga, meie hosteli manageriga, head ning juba kolmapäeval (17. dets) pärast apelsiinides koju jõudmist küsisid kontori tüdrukud kas tahan veidikene veel tööd sel päeval teha. Ma ei suuda siiani "ei " öelda tööle ning peagi võttiski Simon (töötas ennem hostelis aga nüüd ehitab maju) mind ja ühte prantsuse poissi peale ning algas sõit Leetoni poole. Sõit kestis kusagil 45 minutit ning kohale jõudes näitas Simon meile ära kaks maja, mis olid alles valmimisjärgus ning mis vajasid lihtsalt tolmust puhtaks pühkimist. Kogu töö peale kulus kusagil 5 tundi ning tagasisõit oli taas 45 minutit. See päev väsitas ära küll.

Jõulupidude aeg hakkas minu jaoks pihta reedel (12. dets) kui käisime apelsiinide inimestega ühes klubis söömas ja niisama istumas. Oli tore ning sain neid inimesi rohkem tundma. Küll aga ei jäänud ma enda tellitud pastaga rahule, haha. Griffith on nagu väike Itaalia, enamike siin elavate inimeste esivanemad tulevad Itaaliast ning linnatänavatelgi võib näha hulgaliselt Itaalia restorane ja toidukohti. Aga see pasta mida mulle serveeriti polnud kindlasti itaallase tehtud :D

Ning neljapäeval (18. dets) käisin tööl GrainLinki jõulupeol, kus minu ülesandeks oli inimestele alkoholi serveerida ning hoolitseda toidu eest. Jõulupidu iseenesest polnud midagi sellist nagu meie jõulupeod on. Siin olid kõik riietunud suhteliselt vabalt, toiduna pakuti snäkke ja burgereid ning muud grilli. Peopaik ise polnud ära ehitud ning muusikat lasti ühe töötaja telefonist ning ei mingit tantsimist. Alkoholina oli ka ainult kergemaid jooke nagu õlu ja vein ning karastusjoogid. Pidu kestis kusagil 7 tundi aga oli tore, minu itaallastest toakaaslased ja mõned tüübid veel hostelist olid samuti peol ning inimesed peol küsisid tihti kust ma pärit olen ning sain palju seletada kus Eesti asub. Üks firma omanikest oli varasemalt käinud tuuril Rootsi -> Soome -> Venemaa ning teadis kolme riiki mis seal veel asuvad ehk siis Eestit, Lätit ja Leedut. Olin tööl koos ühe itaalia tüdrukuga ning aitasin teda kui ta aru ei saanud mida kohalikud juua küsisid. Minu kõrv on õnneks juba harjunud austraalia inimeste aktsendiga ja sellega kuidas nad ei taha sõnu korralikult välja hääldada.

Täna (19. dets) õhtul on hosteli jõulupidu kuhu me kõik plaanime minna. Kuuldavasti on seal tasuta pitsad ja õlut ning veini. Aga sellest siis järgmises postituses.

Olge mõnusad ning ärge külmetage!!! :)

Ikka veel Griffith

Helloouuu!!!

Üle pika aja otsustasin endast märku anda neile, kes seda blogi juhtuvad lugema.

Töörindel on toimunud muudatusi. Nimelt käin hetkel apelsiine pakkimas. Olen seda tööd teinud juba paar nädalat ning tööga väga rahul. Vabadel päevadel abistan ikka hostelis kui midagi teha vaja on ning mõningatel vabadel päevadel olen käinud virsikuid ja nektariine korjamas. Korjamine iseenesest on lihtne töö aga kuna väljas on kuumakraade päeval juba kuni 40 olnud, siis võtab see töö päris kiiresti võhmale ning ilma veeta oleks lausa surm tööd teha. Paaril õhtul olen hosteli manageri juures lapsi käinud hoidmas, mis on väike vaheldus kõigele muule.

Samuti on muudatusi toimunud meie korteris. Kõige esimesena lahkus meie juures Taimaale prantsuse poiss Sissou, kellega ma väga hästi läbi sain ning kellega ma loodan millalgi kindlasti uuesti kohtuda. Eriti üllatas meid mõlemaid et meil on paar ühist tuttavat, nimelt mina kohtusin ja elasin Bowenis samas hostelis Sissou sõbraga ning Sissou sai paar aastat tagasi tuttavaks ühe kutiga, kellega mina Tallinnas koos töötasin ja kes mulle üldse soovitas Austraaliasse tulla. Pärast Sissou lahkumist hõivasin ma tema voodi ning ehitasin endale koopa - ehk siis ümbritsesin oma voodi voodilinaga nii et keegi mu voodisse sisse ei näe ning tekitasin endale magamiseks natukene privaatsust. Sissou asemele liitus meie toarahvaga itaalia kutt Paolo ning hetkel ongi meil toas kolm itaalia kutti - Paolo, Patrick ja Joe.

Selle nädala kolmapäeval lahkus meie toast Melbourne-i Jaapani tüdruk Miki, keda kohtame aga juba varsti taas, sest tüdrukutega (mina, Liis ja Miki) otsustasime aastavahetuseks Sydneysse minna ilutulestikku vaatama, jõulukinke ostma ja rannas ookeani ääres mõnusat aega veetma.

Novembri lõpus käisin Casella veinitehases intervjuul jaanuari keskel algavaks vintage hooajaks. Intervjuu ise oli paar kolm minutit kuid sellele eelnev võttis pikalt aega. Kõigepealt pidime täitma enda kohta dokumente, nii üldised isikuandmed kui ka tervisliku seisundi kohta andmestiku. Seejärel oli väikene kirjalik teadmiste kontroll. Peale seda oli vaja teha alkoholi- ja narkootikumide test. Ning kõige lõpuks oli füüsiline test mis sisaldas endas mitmeid komponente nagu näiteks kätekõverduste tegemine, redelil üles-alla ronimine, kükkide tegemine, kasti kus oli sees raskused ühest kohast teise viimine jne. Hetkel ootan sealt veel vastust ning loodetavasti tuleb see vastus juba järgmisel nädalal.

Jõulutunnet hetkel veel väga ei tunne kuigi kõik kauplused on siin kaunistatud jõuluehetega ning kuulda on jõululaule. Ilmselt tulevad väga veidrad jõulud +35 ja ehk isegi rohkema soojakraadidega ning ilma lume ja külmata.

Lisasin pilte Flickr-isse üle pika aja, nii et minge ja vaadake üle!!

Ilusat jõuluaega ja head uut aastat!!! :)