Melbourne

Olin Melbourne-is peaaegu kolm nädalat. Hoopis teine atmosfäär ja olek kui Griffithis, palju kiirem tempo aga samas nii mõnus, tundus nagu ei oleks suurlinnas vaid pigem Tartu-laadses hea vibe-iga linnas. Selline mõnus tunne kui tänaval inimesed mööda jalutades naeratavad ja annavad positiivset energiat edasi, olen tutvunud paljudega kellele Melbourne just sellepärast meeldib.

Elasin kõik see aeg ühes hostelis ja samas toas, vahepeal mu toakaaslased vahetusid aga üldjuhul olid 2 kutti kogu see aeg seal kindlad elanikud. Üks oli pärit Šotimaalt ja teine Inglismaalt. Šoti kutt oli totaalne ilueedi, eks täiesti arusaadav ka, töötas eratreenerina ühes lähedal asuvas jõusaalis ja niipalju kui ma aru sain, siis enamus tema kliente olid naissoost nii et ei saa poisile pahaks panna haha. Inglise kutt oli pigem selline tagasihoidlikum skeiter tüüp, läks varahommikul ehitusele tööle ja tuli hilisõhtul. Temaga ajasin rohkem juttu, hästi chill tüüp oli. Ja neljanda voodi tüüp vahetus suhteliselt tihti, eriti ma ei näinudki kes seal magas sest üldjuhul ma tõusin vara ja läksin vara ja tulin hilja tagasi ning magasin juba varakult ennem teisi.

Esimene nädal ma eriti ei teinudki midagi, võtsin lihtsalt aja maha ja puhkasin. Vihma sadas ka kogu aeg ja ilm oli nii külm, et pidin endale soojemaid riideid ja jalanõusid ostma. Käisin ja tutvusin linnaga, vaatamist on seal palju ja õnneks on läbi linna võimalik liikuda tasuta rongiga, mis teeb nelinurga kujuliselt ringe ûmber kesklinna ja mis ongi turistidele peamiselt mõeldud (muidugi linnaelanikud kasutavad seda ka, sest see tasuta ja kes meist tasuta asju ei armastaks) ja mis tutvustab erinevaid vaatamisväärsusi mis rongi marsruudile jäävad. Selle nädala jooksul pidi olema ka Color Run, mis jäi kahjuks ära ilmselt ilmastiku tõttu ja see tähendas et pidin natukene veel kannatama ennem kui Laetitia Melbourne-i tuli.

Teisel nädalal aluatasin oma kursustega. Käisin kõigepealt kohvikoolis hügieenikursusel. Tegu oli lihtsalt paaritunnise kursusega, mille käigus saime teada täpsemalt kui ranged on seadused ja mida tohib teha ja mida mitte. Õnneks oli huvitav, sest lektor näitas videosid ja saime ise ka testida enda käte puhtust UV lambi all. Ütleme nii et enamik meist ei oska käsi korralikult pesta haha. Järgmisel päeval alustasin oma kohvi kursusega. Õppisime kasutama kohvikutes kasutusel olevaid kohvimasinaid ja kuidas erinevaid kohvisid valmistada. Saime ise koguaeg muidugi maitsta ka mis me kokku valmistasime haha. Ja sellest järgmisel päeval tegin oma viimase kohviga seotud kursuse, mis kujutas endast kohvikunsti ehk siis kõigi nende ilusate piltide ja kujundite tegemist mis  kohvikutes tehakse kaunistuseks kohvi peale. Väga huvitav oli ja pean ütlema, et ma ei olnud just kõige hullem, natukene seda kunstiannet või juhiste järgimise annet mul on haha.

Kuna mul oli teisel nädalal kursuste kõrvalt piisavalt vaba aega siis käisin rohkem niinimetatud "must see" kohtades nagu näiteks Great Ocean Road, Sealife aquarium ja Eureka Skydekil mis on 88. korrusel asuv vaateplatvorm. Võttis natuke ikka jala värisema küll see kõrgus aga vaatepilt oli imeilus, terve Melbourne-i nägi ära. Teise nädala lõpus tuli Laetitia Melbourne-i ja ma olin meile bookinud Yarra Valley tuuri. Tuur hakkas hommikul kell 7 pihta kui buss meid peale korjas erinevatest hostelitest ja hotellidest. Õnneks sattusime tuurile toredate aussidega, vanemad paarid kes viskasid koguaeg nalja ja igav ei olnud. Käisime läbi mitmeid veinitehaseid, ühes pruulikojas,  šokolaadivabrikus ja kohalikus poes kus olid müügil vaid kohalik produkt ja peamiselt lähedal asuvatest pisematest farmidest, igal pool saime degusteerida ja päeva lõpuks võib öelda et olime suht tipsis haha. Laetitia jäi Melbourne-i vaid paariks päevaks nii et käisime mõlemal õhtul väljas, esimesel õhtul lihtsalt sushit söömas ja teisel õhtul kasiinos peol. Tutvusime teisel õhtul ühe Uus-Meremaa kutiga kelle tööks oli haide püüdmine niiöelda. Nimelt talle helistatakse kui haid nähakse liiga lähedal rannale ja inimestele, ta läheb kohale ja keerab hai selili (hai jääb nii magama) ja transpordib hai sinna kus ta peaks olema. Ise ta ütles et keskmine tööstaaž antud ametil on kuskil 10 aastat, peale mida kas saad hammustada või veelgi hullem või lihtsalt ei pea vaimselt pingele vastu enam. Aga selle 10 aastaga on võimalik väga väga palju raha teenida ja kõrvale panna, sest väga paljud just ei tee seda tööd kõrge riski tõttu.

Kolmandal nädalal oli mu viimane viiepäevane kokteilide valmistamise kursus. Ütleme nii et lõbusaim kursus kus ma viibinud olen ja seda mitte ainult seetõttu et saime enda valmistatud kokteilid ära juua vaid pigem kogu see atmosfãär ja lektor olid super. Päevad olid pikad ja sisutihedad, alustasime iga päev kell 9 ja lõpetasime nii 2-3 ajal, alguses teooria ja siis panime teoreetilise osa praktikasse. Õppeklassi ûks osa nägi välja nagu pubi, tavaliselt olimegi jagatud nelja gruppi - kelnerid, baarmanid, kokteilide valmistajad ja kirjalike ülesannete tegijad. Vahetasime tavaliselt iga 15-20 minuti tagant oma rolle, nii et kõik saime erinevaid rolle läbi teha. Kolmanda nädala jooksul käisin ka oma tattoo-d tegemas. Kutt kes mulle selle tegi oli nii põnevil, isegi rohkem kui mina ma arvan haha.

Jäin oma Melbourne-is veedetud ajaga väga rahule. Natuke kurb oli lahkuda aga ees ootas mind lend Broome-i ja taas sooja.

Pilte saate siit vaadata:
https://m.facebook.com/EppEnnok/albums/10153314135694701/?ref=bookmarks

Aasta...

... ja rohkemgi on möödas viimasest sissekandest. Olen suhteliselt laisk olnud selle blogi kirjutamise kohapealt haha. Üritan nüüd paari järgmise postitusega end uuest ree peale saada.

Viimane postitus oli Griffithis kust valmistusin lahkuma uuteks seiklusteks. Lahkusin Griffithist murtud südamega. Olin selle 7-8 kuuga mis ma seal veetsin selle kohaga ja inimestega nii ära harjunud, et uued seiklused näisid kohutavalt hirmuäratavad. Viimane päev oli eriti raske sest teadsin et südaööl väljub mu buss ning aeg ongi minna Melbourne-i. Laetitia, mu Itaalia sõbrants, aitas mu kotti kokku pakkida ning kõik riided mis kotti ei mahtunud läksid sorteerimisele ja selle Griffithis veedetud ajaga suutsin endale korraliku garderoobi kokku varuda. Mõned hilbud võttis Laetitia endale ning ülejäänud kas viskasin ära või panin kohvrisse, mille sain hosteli omaniku Briani garaazi hoiule panna. Saatsin veel suure paki Eesti poole teele kõigega mis arvasin, et mul enam vaja ei lähe. Plaanisin sel hetkel juulikuus koju tagasi tulla aastaks, et enda rakenduskõrghariduse diplom kätte saada aga mis ma olen Austraalias õppinud on see, et üldjuhul plaanid muutuvad siin nii kiiresti. Ennem kui kõik magama läksid said nad kallistatud ja heade soovidega üle puistatud ning oligi aeg viimast korda sulgeda 724 korteri uks ning jätta hüvasti selle kohaga. Grant, üks kohalik kutt kellega tutvusin oma kunagise toakaaslase Miki kaudu, lubas mu autoga bussijaama viia, nii et ei pidanud vähemalt oma kodinaid jala sinna tirima, haha. Mäletan et nutsin head 10-15 minutit bussis, sest lahkumine ja sõprade maha jätmine tundus sel hetkel nii kohutavalt raske.

Buss viis mind Wagga Waggasse ja sealt edasi istusin rongi peale mis viis mind Melbourne-i. Jõudsin sinna kohale varahommikul ning harjumatu oli esimese hooga jälle suures linnas olla. Kõik see tempo ja inimesed on hoopis teised ning muidugi ka ilmastik. Kuna Melbourne asub rohkem lõunas on seal ka rohkem külm, mis tähendas et mul ei olnud ilmale vastavat riietust kohale jõudes ja ilm oli külm haha. Esimese asjana mis ma tegin oli muidugi Hungry Jack's -is hommikusöögi söömine, peale mida oli aeg üles leida hostel kuhu olin endale voodi bookinud. Mis mulle hostelite juures ei meeldi on see, et tihtilugu ei saa check-inida ennem pärastlõunat, mis tähendas antud juhul seda et kuigi sain oma pagasi sinna hoiule jätta pidin endale linnas paariks tunniks tegevust leidma. Mis muidugi uues linnas ei ole eriti raske sest niisama ringi kõndides on hea linnaga tutvuda aga kuna ma olen üks nendest inimestest kes ei saa üldjuhul liikuvas objektis (buss, rong jne) magada, siis pärast pikka reisi Melbourne-i ja emotsionaalset viimast päeva Griffithis olin ma üsnagi väsinud ning ei olnud just eriti entusiastlik avastama uut linna. Aga ega mul ei jäänud midagi muud üle. Jalutasin niisama ringi ja kuna ilm oli suhteliselt külm otsustasin ringi vaadata kaubanduskeskuses mis ei asunud hostelist väga kaugel. Midagi osta ma ei tahtnud aga aja sisustamiseks ja sooja saamiseks oli see hea plaan. Olin väga õnnelik kui viimaks saabus aeg mil sain tagasi hostelisse minna, end hostelisse sisse checkida, võtta kuum dušš ja magada mitu head tundi ennem kui mu toakaaslased töölt tulid.

Võin etteruttavalt öelda, et Melbourne-i näol on tegemist üsnagi mõnusa linnaga. Teen pikema ülevaate oma Melbourne-is veedetud aja kohta aga juba jãrgmises postituses mis loodetavasti tuleb väiksema ajavahega kui antud postitud haha.

Tsaupakaa!!

Viimane Griffithis

Hellouu!

Nagu postituse pealkirjastki aru võite aru saada hakkan ma vaikselt Griffithis otsi kokku tõmbama ning edasi liikuma.

Olen Griffithis olnud juba peaaegu et 8 kuud, mis on möödunud väga kiiresti kuid mõeldes seda kui 8 kuud on see väga pikk aeg.

Terve märtsikuu ja ka aprillikuu on möödunud peamiselt kodu-töö-kodu reziimis ning jällegi väga kiiresti. Reedel oli mu viimane tööpäev ning kuigi arvasin, et ei tunne erilist kurbust selle üle, eksisin ma väga. Mulle väga meeldis kogu mu kollektiiv kellega koos töötasin ning eriti minu otsene ülemus, kes oli väga rõõmus kui ütlesin talle, et järgmine aasta samasse kohta tagasi lähen ning ta lubas mulle kindlasti koha säästa, et sinna tagasi ka saaksin.

Olen kaks päeva nüüd mitte midagi teinud ja kuidagi imelik on haha. Kui ei pea kuhugi kiirustama ega vara tõusma, et õigel ajal tööle jõuda. Aga seda luksust ei ole mul kauaks. Nimelt liigun homme öösel juba edasi Melbourne-i, kus peatun kaks ja pool nädalat mille jooksul üritan läbida viis kursust (toiduhügieen, barista, kokteilide valmistamine, alkoholi käsitlemine ja kohvi kunst), mis peaksid mul aitama kiiremini leida tööd kas baaris/kohvikus/ööklubis. Samuti osaleme meie korteri inimestega sellisel üritusel nagu Electric Run, mis kujutab endast 5 km pikkust jooksu, kus mitte ei pea jooksma võidu peale vaid lihtsalt oma lõbuks. Terve jooksu ajal on kuulda muusikat ning peamiselt inimesed naudivad aega tuttavate ja sõprade seltsis. Ning mai teisel nädalal lendan juba Broome-i kus on väga soojad ilmad ning üritan seal tööd leida.

Eks ma kirjutan täpsemalt, kui juba kuskile liikunud olen. Seniks aga olge tublid!! :*

Veebruar

Helloouu!!

Väike kokkuvõte veebruarikuu kohta mida kindlasti kõik kannatamatult oodanud on, haha.

Olen peamiselt hõivatud olnud tööga. Esmaspäevast reedeni 6.30 kuni 16.00 (kohalik aeg) olen teel tööle-tööl-teel töölt tagasi. Pärast dušš ja midagi kõhtu ning praktiliselt ongi aeg magama minna ja järgmist päeva alustada. Nädalavahetused üldjuhul on olnud puhtalt puhkamiseks ehk siis mööduvad kohutavalt kiiresti. Tavaliselt laupäev on toidu ostmise päev ja pühapäev on pesupesemiseks ja korvpalliks.

Kordan veelkord üle, et töötan sellises ettevõttes nagu SunRice, mis tegeleb riisi kokkuostuga farmeritelt ning seejärel kas müüb riisi teistele ettevõtetele või valmistab ise sellest erinevaid tooteid. Töö iseenesest on lihtne, praegu puhastame suuri hoidlaid vanast riisist ja teeme ettevalmistusi uue riisi tulekuks. Kui hooaeg pihta hakkab, mis peaks toimuma kas järgmine või ülejärgmine nädal, lähevad tööpäevad pikemaks, mis minu jaoks tähendab seda et teenin veelgi rohkem ning töö iseenesest läheb veel lihtsamaks.

Korteris on samuti paar muudatust olnud. Üks hästi tore itaalia tüdruk, kellega ma väga hästi läbi saan, kolis meile. Jaanuari algusest saadik elas meie korteris üks briti poiss, kes väga ei tahtnud enda järelt koristada ning kellele meie Eesti Liis ikka nii mõnigi kord meelde tuletas mis tal kõik tegemata on. Kuna itaalia tüdruk läks oma poiss-sõbrast lahku ja tahtis nende korterist välja kolida, andsime talle nõu küsida meie briti poisilt, et kas järsku ta on nõus vahetama korterit. Briti poiss oli muidugi nõus ning nüüdsest elab itaalia tüdruk koos meiega.

Teine muudatus on ka toimunud. Nimelt paar nädalat tagasi kolis ära Liis, kes elab nüüd koos oma kolleegidega ühes majas. Tema asemele tuli algselt paariks päevaks teine Eesti tüdruk, kes nüüd asjaolude sunnil või saatuse tahtel jääb meie juurde pikemalt elama. Mis on ainult positiivne!! :)

Natukene ka eelmisel nädalavahetusel toimunud üritusest mille pilte näinud olete FB ja selle kohta küsinud. Meie poisid otsustasid eelmise nädala alguses, et nemad lähevad sellisele üritusele nagu Future Music Festival, mis toimus Sydneys. Ja kuna neil oli autos veel 2 vaba kohta tahtis itaalia tüdruk ka minna. Esialgu kuni kolmapäevani olin ma kindel, et ei lähe nendega kaasa aga kolmapäeval mõtlesin, et pole ammu kuskil käinud ja miks ka mitte. Pilet sinna oli 175 daala, mis on suht korralik aga täiesti väärt igat senti.

Alustasime enda reisi reede südaööl kuna Joe tahtis öösel sõita, pole nii palav autos ja talle meeldib kui on vähe liiklust, ehk siis saab kihutada haha. Sydneysse sõit võtab aega kusagil 6.5 tundi. Kella 5 ajal otsustasime teha peatuse ja paar tundi magada. Magasime kõik autos hahaha. Kui keegi seda näinud oleks, omamoodi kogemus. Patrick ja Paolo magasid esiistmetel, Joe tagumisel istmel ja hea oli see, et poistel on universaal kerega auto ehk meie Laetitiaga ronisime taha "pagaasnikusse" ning magasime seal. Sydneysse jõudsime kella 9 paiku, pärast kiiret värskendust ja hommikusööki MacDonaldsis. Käisime veel aega parajaks tegemas ühes ostukeskuses ning kella 12 hakkas festival pihta. Ma ei suuda sõnadesse panna kui meeletult võimas terve festival oli. Meeletult head esinejad nagu näiteks räpparid 2Chainz ja Drake ning DJ-d Avicii, AfroJaxx, Sven Räth ja paljud teised. Festival kokku kestis enamvähem 12 tundi ning tantsida ja muusikat nautida sai piisavalt. Kokku külastas festivali kusagil 44 000 inimest ning kindlasti tahan uuesti külastada seda festivali järgmisel aastal.

Nüüdseks olen tagasi töö lainel ning on aega hakata koguma mu Hawaii reisi jaoks mis on kõigest 54 päeva pärast. Vabandan ka kõigi ees kellega pole ammu suhelnud aga üritan vahepeal endast ikka märku anda ;)

Olge tublid! :*

Jaanuar

Hellouuu!

Teen väikese kokkuvõtte mis jaanuarikuus toimunud on.

Kuu alguses töötasin taas hostelis, nimelt sõidutasin inimesi tööle ja õhtul tagasi hostelisse. Tegin väiksemaid koristamise töid ja chillisin suht niisama. Mis oli kokkuvõttes hea, sest tavaliselt minu päev algas kell 6.20, kui esimesed inimesed oli vaja tööle viia ning mõnikord lõppes alles kusagil 8 ajal õhtul või veelgi hiljem. Eks natuke sain oma närve ka hävitada, sest austraallaste loogiline mõtlemine ei ole kiita ning pidin ise nuputama kuidas ja millal kõige efektiivsemalt kõik oma sõidud tehtud saaksin. Näiteks oli juhuseid kus minuni jõudis informatsioon väga hilja, tuues näiteks sellise juhtumi, kus kontoris töötav tsiika saatis mulle sõnumi kell 17.30 et võin minna inimestele järgi, sõit võttis aega umbes 20 minutit ja 17.50 olin kohal ning kui inimesed bussi ronisid, siis nad küsisid et miks ma 2 tundi hiljaks jäin, nemad lõpetasid kell 16.00 ja helistasid siis kontorisse, et mind neile järgi saadetaks. Neid näiteid oleks veel ja veel aga vähemalt sain selle etapi üle elatud, haha.

Vahepeal olen aasta vanemaks saanud, suur tänu kõigile õnnitlejatele veelkord ning suur aitäh üllatuse eest. Natukene tähistasin ka enda sünnipäeva, õigel päeval tegi Liis mulle juustukooki Guinessi õllega, mis oli väga maitsev ning paar külalist käis kooki söömas ja juttu ajamas. Lõunal viis hosteli manager koos oma naise ja ühe kontoris töötava tsiikaga mind sünnipäeva puhul lõunale Hiina restorani ning sain imehead meekana süüa. Natukene suuremalt tähistasin sünnipäevale järgnenud laupäeva õhtul, milleks tegin kaks küpsisetorti ja ostsin paar viina ning tähistasin koos hostelis elavate inimestega.

Sünnipäevale järgnenud päeval käisin SunRice-i jaoks meditsiinilises kontrollis. SunRice on siis riisi kokkuostev ettevõte, mis hiljem müüb riisi ja valmistab sellest erinevaid tooteid. Detsembris käisin seal intervjuul ja kuna minu meditsiiniline läks ka hästi, siis olen seal juba 2 nädalat töötanud ning töötan kuni sõidan Hawaiile. Palk on peaaegu poole rohkem kui ma mujalt olen saanud ning kui hooaeg peale hakkab saan pikemaid päevi tegema hakata, mis tähendab rohkem tunde ja rohkem raha puhkuse jaoks. Töö ise pole keeruline. Hetkel puhastame suuri hoidlaid vanast riisist selleks et kui hooaeg pihta hakkab saaksime uue riisi sinna asemele panna. Töö on mõnusalt füüsiline ning loodan nii oma viimastest üleliigsetest kilodest lahti saada, haha.

Muidu on eluolu ikka nagu tavaline kodu-töö rutiinis. Vahepeal käime osade inimestega korvpalli mängimas ning plaan on pühapäeviti hakata ujumas ja päevitamas käima üle tee asuvas ujulas.

Eks ma hoia teid kursis vähemalt kord kuus sest ega pole huvitav lugeda kuidas ma lihtsalt tööl käin.

Hoidke end ja järgmise korrani! :)

PS: lisasin pilte ka ning mingi aeg panen veel juurde!! ;)

Griffith vol pärast jõule

Helloouu!!

Natukene siis möödnud jõuludest.

Reedel (19. dets) oli siis meie hosteli jõulupidu. Või noh kas seda jõulupeoks saabki üldse nimetada kui inimesed lihtsalt tulevad kokku ühte ruumi kus saab osta alkoholi, vaadata telekast spordiülekandeid ja süüa pitsat ning pastat. Rohkem meenutas see meeste kogunemist selleks, et veeta veidike aega eemal naistest. Kuna peale hosteli rahva olid seal "peol" veel kohalikud mehed, kes seal igal reedel käivad õlut joomas ja meestejutte rääkimas. Eks hosteli rahvas suht sõi kõhu täis ja jõi hosteli manageri poolt antud piletitega kaks tasuta jooki ära (Brian andis mulle suure saladuskatte all kokku neli piletit haha) ning seadis sammud tagasi linna poole.

Kuni jõulupäevani valmistusime niisama jõuludeks. Leppisime ühe Eesti paari ja nende itaallannast toakaaslasega kokku, et korraldame väikese istumise 24. dets õhtul ning naudime toitu ja jooki. Poisid läksid meil 23. dets hommikul Fijile puhkama kaheks nädalaks ning jäime Liisiga kahekesi meie korterisse. Kaua me seda kahekesi olemist muidugi nautida ei saanud, sest Eesti paaril ja itaallannal tekkis väike situatsioon oma Koreast pärit toakaaslasega ja palusid meilt ulualust ehk siis paar ööd ööbisid nad meie korteris. 24. dets hommikul (teie 23. dets õhtul) sain hea uudise Eestist, mis mu veel õnnelikumaks muutis. Palju õnne veelkord Nele ja Kristjan väikese Eimy sünni puhul!!! :)

Jõuluõhtu ise oli meeldiv. Liis hautas liha hapukapsas ning tegi ahjukartuleid, mina andsin väikese panuse piparkookide küpsetamisele, Hanna tegi kaks imemaitsvat kooki, Peeter valmistas suurepärase alkoholivaba glögi ning Itaalia tüdruk tegi väga maitsvad kaks salatit. Juurde jõime muidugi maitsvaid valgeid veine ning mängisime mängu "Arva kes sa oled". Üritasime sel õhtul minna edasi ka ööklubisse aga kahjuks ei saanud sinna enam sisse. Olen vist maininud kuidas Austraalias on klubid ainult 2-3ni lahti ning pärast südaööd väga inimesi juurde ei taheta lasta. Läksime siis hostelisse tagasi ja mängisime poiste PS4-l Singstari mängu, mis kujutab endas suhteliselt karaoket, kus iga õige noodi eest saab punkte.

Järgnevatel päevadel valmistusime juba Sydney nädalaks aga sellest juba järgmises postituses ;)

Sydney

Hellouuu!!

Natukene siis meie Sydney reisist.

Esimene päev, 28. dets

Praktiliselt terve päev kulus kohale jõudmiseks. Alustasime oma teekonda kell 9.30 sõites bussiga Wagga Waggasse ning sealt edasi rongiga ja Sydneysse jõudsime kusagil 21.20, sest teetööde tõttu hilines rong peaaegu 50 minutit.

Kohale jõudes hakkasime oma hosteli poole liikuma, mis omakorda võttis veel tükk aega bussiga sõitmist. Hostel oli hea asukohaga, otse ranna lähedal, küll aga häiris mind kohati hosteli seisukord. Me elasime ühes toas koos paljude tüdrukutega (tegelikult oli meil eraldi pisitilluke lukustatav tuba suuremas toas, mida jagasime 2 teise tüdrukuga). Kokku mahtus sinna tuppa 18 tüdrukut (meie neljane tuba + kuuene tuba mis oli samuti lukustatav + üldine tuba 8 inimese jaoks) ning meie jagada oli üks vannituba. Koridori peal oli küll veel üks vannituba tüdrukutele kus oli kaks dušši ja kaks wc-d aga kuna selle ruumi põrand oli valesti konstrueeritud, siis ujus see alati veest ning ventilatsioon seal ei töötand ehk seal ruumis oli alati ligi +50 kraadi.

Esimene mulje saadud hostelist ning kuna me olime näljased otsustasime kiire õhtusöögi teha hosteli kõrval asuvas Macis. Ja ma ei tea mis see oli aga igal pool oli korralik uriini hais, nii bussis kui tänavatel kui hostelis... võibolla ma ise haisesin haha.

Teine päev, 29. dets

Teine päev algas kohe ootamisega vannitoa järjekorras. Aega läks mis ta läks aga lõpuks kui oma toimetused tehtud saime oli aeg teha väikene hommikueine. Läksime niisama vaatama kust midagi head saaksime võtta. Hostelisse minnes meile sealt vastuvõtu lauast küll öeldi, et iga hommik on tasuta pannkoogid aga otsustasime igal hommikul need vahele jätta.

Selle päeva hommikusöögiks sõin hostelist üle tee asuva putkakese burgerit. Ei ole selline burger nagu me Eestis Premiumist armastasime söömas käia vaid selline kus saia vahel oli peekonit ja liha ja tomatit ja natuke salatilehti. Väga maitsev oli! Sel päeval alustasime ka traditsiooni oma hommikueine süüa ookeani ääres istudes ja päikest nautides.

Pärast hommikusööki otsustasime aardejahile minna ja aardeks oli rätik millega saaksime päikest võtma minna. Pärast mitmeid tunde otsimist ja erinevate poodide külastamist leidsime oma rätikud ning päikese võtmine võis alata. Ega me kaua seda nautida ei saanud, sest hetkel on siin päike juba nii tugev, et meile piisas 1.5 tunnist ja olime täiesti küpsed. Ja küpsete all mõtlen ma punased nagu vähid.

Otsustasime et õhtusöögiks tahaksime midagi head ning päeval jalutades nägime söögikohta, mis oli vaatega ookeanile ning kus oli võimalik istuda väljas. Mõeldud-tehtud kuid kohale jõudes saime aru, et nad ei paku õhtusööki, vaid on pigem selline chillimise koht snäkkide ja jookidega. Tellisime endale kumbki ühe kokteili ning saiavaagna hummuse, pesto ja oliividega ning Liis tellis endale austrid. Otsustasime seejärel otsida koha kus saaksime korralikult kõhu täis. Kõndisime mööda tänavat kui tundsime korralikku grill lõhna ning lähemal uurimisel oli tegu Brasiilia restoraniga kus küpsetati liha sütel. Mis oli selle restorani juures väga meeldiv - maksime kõgest 44 dollarit ning võisime süüa nii palju kui jaksasime. Teenindajad käisid erinevate lihadega ja salatite/kartulate/riisidega ringi ning muudkui pakkusid. Veetsime seal vist kusagil 25-30 minutit ning olime pilgeni toitu täis. Õhtu lõpetasime pika jalutuskäiguga, sest kuidagi oli vaja seda toitu ära seedida :D Ja esimest korda nägin Austraalias kullaotsijat ehk siis tüüpi kes otsis rannast kulda ja karda liivast oma masinaga.

Kolmas päev, 30. dets

Päev hakkas nagu ikka ootamisega vannitoa järjekorras. Sel hommikul saime Liisiga mõlemad nari ülemiselt korruselt alla kolida, sest meie toakaaslased lahkusid.

Hommikusöögiks otsustasime seekord midagi tervislikku võtta ning leidsime smuutisid tegeva koha. See koht sai meie hommikusöögi kohaks peaaegu kõikidel järgnevatel hommikutel.

Pärast hommikusööki oli aeg liikuda Bondi ranna poole, kus pidime Miki (Jaapani tüdruk, kes meiega ennem koos elas) ja tüdrukutega kokku saama. Muidugi tegime väikese kõrvalpõike ka kaubanduskeskusess aga mitte midagi ei leidnud mida tahtnud oleks. Teel randa käisime veel lõunat söömas ühes Hiina restoranis kus ma otsustasin kanasalati tellida. Teenindaja ütles veel et see on küllaltki tuline toit, et panevad tšillit. Ma muidugi arvasin, et pannakse mõõdukalt aga kui toitu sööma hakkasin tundsin pärast paari ampsu kuidas oleksin nagu draakon võinud tuld pursata :D

Bondi randa jõudsime väikese hilinemisega aga vähemalt suutsime väikese ajaga Miki ja tüdrukud sadade inimeste hulgast üles leida. Kuna Mikil oli 25. sünnipäev otsustasime natuke linnapeale tähistama minna. Istusime ühes pubis, tegime paar õlut ja sõime kala friikatega ning Saki toodud torti. Tõeliselt tore oli.

Neljas päev, 31. dets

Päev algas taas smuutiga ja seekord ka puuviljasalatiga. Leppisime eelmisel õhtul Miki ja tüdrukutega kokku et lähme koos uut aastat vastu võtma ja ilutulestikku vaatama. Mis tähendas seda, et Miki läks kella 8st hommikul juba meile kohti võtma. Lubasime samuti lõunapaiku minna aga kuna Liisi enesetunne ei olnud sel hommikul kõige parem, siis jõudsime Botaanikaaeda kusagil 3 paiku, kuid Botaanikaaeda sisse saime alles kella 4 paiku, kuna rahvast oli väga palju ning vahepeal toimus vaatlus kas me üldse mahumegi sinna.

Siin on nii, et Botaanikaaiast on väga hästi näha see ilutulestik mida Sydneyst tervele maailmale näidatakse. Teate küll, Oopera maja ja kõik on näha. Suurimad fanattid, kes kõige paremaid kohti tahavad lähevad valmis sinna juba 30. detsembri õhtul ning lihtsalt ootavad 24 tundi, et näha 12 minutit ilutulestikku. Meie kohale jõudes oli seal meeletult rahvast ja vaba pinda peaaegu üldse enam mitte. Miki ja sõbrad õnneks võtsid meile ka kohad nii et saime küllaltki heast kohast kõike toimuvat jälgida. Seda fiilingut ei saa väga kirjeldada aga kindlasti soovitan kõigil vähemalt kord kogu see trangel läbi teha. Alguses tundub küll mõttetu tunde oodata aga lõppkokkuvõttes on see ikkagi väga hea kogemus.

Tagasi hostelis olime juba kella 3 paiku ning seal ootas meid esimene halb üllatus sel reisil. Kuna me ei teadnud kindlalt kuidas me koju tagasi Griffithisse minna tahame (väike võimalus oli koos kuttidega saada kes Fidžilt tagasi samal päeval tulid kui meie oleks tagasi liikunud) ei hakanud me rongipileteid varasemalt ära broneerima. Liis siis tsekkas et kas saame broneerida ja mis ta nägi - kõik tavapiletid olid välja müüdud. Ainult esimese klassi kallimad piletid olid alles. Eks me lõpuks need võtsime, sest tahtsime ikka tagasi saada.

Viies päev, 1. jaanuar

Nagu ikka alustasime vannitoa järjekorras ning seejärel smuutiga. Sel päeval otsustasime lõdvalt võtta ning terve päeva lihtsalt päevitada.

Õhtul jalutasime mööda rannaäärt kui olime õhtusöögi hosteli kõrval restoranis ära söönud. Ning muidugi oli see päev kui head uut aastat sai soovitud telefoni teel :)

Kuues päev, 2. jaanuar

Sel hommikul otsustasime süüa hommikusööki hosteli lähedal asuvas kohvikus. Seekord siis sõin midagi smuutidest tahkemat ehk pannkooki :D

Pärast hommikusööki liikusime Manly-sse. Mis on siis üks osa Sydneyst kus Liis varem elas ning kuhu saime sõita praamiga. Veetsime Manlys terve päeva shopates ning õhtul käisime kinos vaatamas Night in the Museum uut osa. Kindlasti soovitan vaatama minna! Tagasi sõitsime Sydneysse bussiga, pikk sõit aga oli tore.

Seitsmes päev, 3. jaanuar

Viimane päev kulus täielikult Griffithisse tagasisõiduks. Rongis tabas mind kohutav kõhuvalu, ilmselt rongijaamast ostetud pooltoorest muffinist. Aga lõpuks tagasi oma 724 korteris olla oli hea ja poisse näha oli uskumatult tore!! Nad on nagu pereliikmed juba, igatsesime kõiki meeletult :)

Selline oli meie väike seiklus... järgmise korrani!! :)